Fidju fémia di “Justino da Cruz” ki éra tokador di kavakinhu, violon ku violinu, i di Nha Juana, un kuzinhera na kasa di gentis branku, "Cesária Évora"
Cesária Évora, un stréla ki dura ku odjadu si brilhu
Bandonadu duranti dês anu, dispreziadu i ignoradu tudu si talentu, pamodi e nâse na un kasa di lata, na un bairu pobri di Lonbu Tanki, na rador di Mindelu; fidju di koitadu, pa N ka fla mizeriadu, "Cesária" lansa na bebe, ki bira kusa ka bunitu.
Mindelu, Son Visenti, Kabu Verdi, diâ 27 di Agostu di 1941 – pari un fidju ki más tardi, Kabu Verdi bira ta rusponde pa si nomi.
Fidju fémia di “Justino da Cruz” ki éra tokador di kavakinhu, violon ku violinu, i di Nha Juana, un kuzinhera na kasa di gentis branku, "Cesária Évora" tenba más kuatu armun, i tudu es ta tokaba. Pur-inzenplu, Txiku ki N konxe dretu, é bon na viola.
Rapariginha inda, "Cesária" bai mora ku si dóna, un sinhóra ki kiriada ku irmans di karidadi. Kel spirensia li ki "Cesária" purba i ki e atxa mutu siveru, nxina-l ama liberdadi i kritika sertus aplikason di moral komu fórma di idukason.
Prasa Nova di Mindelu foi di kes purmeru palku undi "Cesária Évora", djuntu ku si armun, Lela, ki ta tokaba saksofoni, komesa ta kanta i ta fase spetáklu na noti di dias-dimingu. E kanta txeu bes djuntu ku tokadoris famozus, sima pur-inzenplu, djuntu ku “Gregório Gonçalves”, un omi ki gostaba di tiatu di ruâ. Ku 16 anu, e konxe un marinheru ki txomaba "Eduardo", ki nxina-l alguns stilu di múzika tradisional di kabu Verdi, sima morna ku koladera. E komesa ta kanta na bar ku na otel di Mindelu, i dasdi logu, tudu algen fika spantadu i enkantadu ku si vós. Ku vinti anu di idadi, e kunbidadu pa e fika ta kanta na konpainha di péska “Congelo”, es ta pagaba el konformi e kantaba. 1965 "Cesária" grava si purmeru disku di morna, un diskinhu di 45 rpm. Ku independência di Kabu Verdi na 1975, kusas bira maria-l. E perde si trabadju undi e ta kantaba pa e sustentaba si família.
Bandonadu duranti dês anu, dispreziadu i ignoradu tudu si talentu, pamodi e nâse na un kasa di lata, na un bairu pobri di Lonbu Tanki, na rador di Mindelu; fidju di koitadu, pa N ka fla mizeriadu, "Cesária" lansa na bebe, ki bira kusa ka bunitu. Dizanimadu di si bida, txeu bes e ta faseba garafa di “Whisky” si tribiseru i, si koltxon... kualker beku di Mindelu. El propi e ta txomaba kel periudu li di si “Dark Years”. Ate ki, ben parse Bana, un omi tanbe di morna ku koladera, si patrixu i amigu, ki staba iziladu na Purtugal, ki nkoraja-l i tarse-l pa pa e ben kanta na palku purtuges, ku apoiu di un grupu di mudjeris. I "Ceséria" komesa ta torna kanta i, na 1987 e grava “Cesária”. Dispos, un frances/kabuverdianu, “José da Silva” kunbida-l pa es bai Paris i, na 1988 e grava "La diva aux pied nus" (diva di pe na txon). Disku fase txeu susesu i, na 1992 e grava "Miss Perfumado".
"Cesária" xinti obrigadu na mora na Paris, i dentu di poku tenpu e bira un stréla internasional, dispôs ki dja e tene 47 anu na korpu i, grasa a un téra stranjeru. Vós di "Cesária" ka para di rinka dimirason di tudu mundu, ate Madona, kantora POP, italiana ki ta vive na Mérka, fla na un intrivista ki e da, ma midjor vos di kantoris purtuges ma éra vós di "Cesária Évora". Nes altura, Madona staba na móda.
I Cesária torna raforsa si fama ku si popularidadi kantu é papia purtuges na Brazil. Ka parse un jornal di kel tenpu ki ka publika kel si palavra na si purtuges.
Na 2004 e ganha un prémiu “Grammy” di midjor disku di “world music” kontenpuraniu. Prizidenti franses, “Nicolas Sarkozy”, distingi-l, na 2009, ku midalha di “Legião de Honra” i, ministra di Kultura di Fransa “Christine Albanel”, ntrega-l prémiu. Tanbe na 2009, e kanta na “Tel Aviv”, na palku di sala di spetáklu “Heichal Ha-Tarbut”.
Konxedu pa mundu interu komu rainha di vós dosi o vós di oru, traduzidu pa Diva di pe na txon, éra un kantora ki fase stória na múzika kabuverdiana, i ki di-serteza, stória nunka más ka ta skese del.
"Cesária Évora" dexa-nu pa nunka más. E dexa si téra, e dexa si povu, e dexa si mórna ku lutru, oxi dia 17 di Dizenbru di 2011, na un partida ki leba-l, i ki ka ta torna tarse-l.
Paxénxa, "Cesária Évora". Pamodi ki so 47 anu dispos, bu valor ta kunsa odjadu, bu brilhu ta kunsa parse...? I tenba ki ser na Fransa, non na bu téra?
Pamodi ki bu ka valorizada más sedu, si ku dizasais anu dja bu sa ta inkantaba algen ku bu vós?
Pamodi ki so na 1988, 13 anu dispôs di indipendensia di bu téra, pa bu kunsa odjadu? Ministeriu di Kultura ka da ku odju na bo?
Enfin…! N kaba ku pursebe é pamodi, dispos ki N tilifona un amigu, ki é Sosiólogu, i e rusponde-m: - Cezária éra fidju di gentis pobri, e ka staba rapariginha – na 75 e staba ku 34 anu -, e ka era mutu bunita i, más di ki tudu, e ka ta linhaba ku gentis di Partidu.
Bandonadu duranti dês anu, dispreziadu i ignoradu tudu si talentu, pamodi e nâse na un kasa di lata, na un bairu pobri di Lonbu Tanki, na rador di Mindelu; fidju di koitadu, pa N ka fla mizeriadu, "Cesária" lansa na bebe, ki bira kusa ka bunitu.
Mindelu, Son Visenti, Kabu Verdi, diâ 27 di Agostu di 1941 – pari un fidju ki más tardi, Kabu Verdi bira ta rusponde pa si nomi.
Fidju fémia di “Justino da Cruz” ki éra tokador di kavakinhu, violon ku violinu, i di Nha Juana, un kuzinhera na kasa di gentis branku, "Cesária Évora" tenba más kuatu armun, i tudu es ta tokaba. Pur-inzenplu, Txiku ki N konxe dretu, é bon na viola.
Rapariginha inda, "Cesária" bai mora ku si dóna, un sinhóra ki kiriada ku irmans di karidadi. Kel spirensia li ki "Cesária" purba i ki e atxa mutu siveru, nxina-l ama liberdadi i kritika sertus aplikason di moral komu fórma di idukason.
Prasa Nova di Mindelu foi di kes purmeru palku undi "Cesária Évora", djuntu ku si armun, Lela, ki ta tokaba saksofoni, komesa ta kanta i ta fase spetáklu na noti di dias-dimingu. E kanta txeu bes djuntu ku tokadoris famozus, sima pur-inzenplu, djuntu ku “Gregório Gonçalves”, un omi ki gostaba di tiatu di ruâ. Ku 16 anu, e konxe un marinheru ki txomaba "Eduardo", ki nxina-l alguns stilu di múzika tradisional di kabu Verdi, sima morna ku koladera. E komesa ta kanta na bar ku na otel di Mindelu, i dasdi logu, tudu algen fika spantadu i enkantadu ku si vós. Ku vinti anu di idadi, e kunbidadu pa e fika ta kanta na konpainha di péska “Congelo”, es ta pagaba el konformi e kantaba. 1965 "Cesária" grava si purmeru disku di morna, un diskinhu di 45 rpm. Ku independência di Kabu Verdi na 1975, kusas bira maria-l. E perde si trabadju undi e ta kantaba pa e sustentaba si família.
Bandonadu duranti dês anu, dispreziadu i ignoradu tudu si talentu, pamodi e nâse na un kasa di lata, na un bairu pobri di Lonbu Tanki, na rador di Mindelu; fidju di koitadu, pa N ka fla mizeriadu, "Cesária" lansa na bebe, ki bira kusa ka bunitu. Dizanimadu di si bida, txeu bes e ta faseba garafa di “Whisky” si tribiseru i, si koltxon... kualker beku di Mindelu. El propi e ta txomaba kel periudu li di si “Dark Years”. Ate ki, ben parse Bana, un omi tanbe di morna ku koladera, si patrixu i amigu, ki staba iziladu na Purtugal, ki nkoraja-l i tarse-l pa pa e ben kanta na palku purtuges, ku apoiu di un grupu di mudjeris. I "Ceséria" komesa ta torna kanta i, na 1987 e grava “Cesária”. Dispos, un frances/kabuverdianu, “José da Silva” kunbida-l pa es bai Paris i, na 1988 e grava "La diva aux pied nus" (diva di pe na txon). Disku fase txeu susesu i, na 1992 e grava "Miss Perfumado".
"Cesária" xinti obrigadu na mora na Paris, i dentu di poku tenpu e bira un stréla internasional, dispôs ki dja e tene 47 anu na korpu i, grasa a un téra stranjeru. Vós di "Cesária" ka para di rinka dimirason di tudu mundu, ate Madona, kantora POP, italiana ki ta vive na Mérka, fla na un intrivista ki e da, ma midjor vos di kantoris purtuges ma éra vós di "Cesária Évora". Nes altura, Madona staba na móda.
I Cesária torna raforsa si fama ku si popularidadi kantu é papia purtuges na Brazil. Ka parse un jornal di kel tenpu ki ka publika kel si palavra na si purtuges.
Na 2004 e ganha un prémiu “Grammy” di midjor disku di “world music” kontenpuraniu. Prizidenti franses, “Nicolas Sarkozy”, distingi-l, na 2009, ku midalha di “Legião de Honra” i, ministra di Kultura di Fransa “Christine Albanel”, ntrega-l prémiu. Tanbe na 2009, e kanta na “Tel Aviv”, na palku di sala di spetáklu “Heichal Ha-Tarbut”.
Konxedu pa mundu interu komu rainha di vós dosi o vós di oru, traduzidu pa Diva di pe na txon, éra un kantora ki fase stória na múzika kabuverdiana, i ki di-serteza, stória nunka más ka ta skese del.
"Cesária Évora" dexa-nu pa nunka más. E dexa si téra, e dexa si povu, e dexa si mórna ku lutru, oxi dia 17 di Dizenbru di 2011, na un partida ki leba-l, i ki ka ta torna tarse-l.
Paxénxa, "Cesária Évora". Pamodi ki so 47 anu dispos, bu valor ta kunsa odjadu, bu brilhu ta kunsa parse...? I tenba ki ser na Fransa, non na bu téra?
Pamodi ki bu ka valorizada más sedu, si ku dizasais anu dja bu sa ta inkantaba algen ku bu vós?
Pamodi ki so na 1988, 13 anu dispôs di indipendensia di bu téra, pa bu kunsa odjadu? Ministeriu di Kultura ka da ku odju na bo?
Enfin…! N kaba ku pursebe é pamodi, dispos ki N tilifona un amigu, ki é Sosiólogu, i e rusponde-m: - Cezária éra fidju di gentis pobri, e ka staba rapariginha – na 75 e staba ku 34 anu -, e ka era mutu bunita i, más di ki tudu, e ka ta linhaba ku gentis di Partidu.
fonte: forCV
COMMENTS